Kohtud saavad nüüdsest vastaspoolelt välja mõista suuremat lepingulise esindaja kulude hüvitist, kui on tsiviilasja hind

Riigikohtu senine praktika oli al 2012 selline, et üldjuhul ei tohtinud kohtud rahaliste nõuete puhul vastaspoolelt välja mõista suuremat lepingulise esindaja kulude hüvitist, kui oli tsiviilasja hind (vaidlusaluse hüve väärtus), see oli õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskoosseis pidas, aga 14.04.2021 tehtud lahendiga vajalikuks eelnevat seisukohta muuta.

Millest kohtuvaidlus alguse sai?

1) Kaks eraisikut (avaldajad) esitasid avalduse korteriühistu (kü) vastu tuvastamaks, et neil ei ole kohustust tasuda arvet summas 45,44 eur  ja et nad saaksid tutvuda kü juhatuse koosoleku protokolli originaaliga.

KÜ tunnistas avaldajate nõudeid ja tühistas nii arve, kui ka juhatuse otsuse, mille peale avaldajad loobusid kohtusse esitatud avaldusest, sest KÜ oli peale kohtumenetluse algatamist nende nõuded täitnud ja palusid jätta menetluskulud KÜ kanda.

Avaldajate menetluskuludeks oli 925 eur, esindaja õigusabikulu 800 eur ja riigilõiv 125 eur.

Maakohus mõistis KÜ-lt avaldajate kasuks välja menetluskulu summas 490 eur, millest esindaja kulu oli 440 eur.

KÜ ei olnud menetluskulude väljamõistmise otsusega rahul ja esitas kaebuse põhjendusega, et maakohus ei arvestanud asjaoluga, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetava menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.

2) Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt leides, et KÜ-lt on põhjendatud avaldajate kasuks välja mõista menetluskulud üksnes 95,44 eur ulatuses (45,44 eur esindaja kulud ja 50 eur riigilõiv), sest avaldajate huvi oli kohtusse pöördumisel see, et nad ei peaks maksma korteriühistule 45,44 eur ja kuna vaidlus ei olnud eriliselt keeruline ning tegu oli hagita menetlusega kus vajadus õigusteadmistega esindaja järele on väiksem, ei ole mõistlik ega põhjendatud kulutada kohtus vaidlemisele palju suuremat summat.

Avaldajad otsusega rahul ei olnud ja esitasid kaebuse riigikohtule.

3) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskoosseis leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja pidas vajalikuks muuta ka enda varasemalt väljendatud seisukohta, mille järgi võib teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades.

Muudatuse põhjendused:

a) ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt (antud juhul KÜ-lt) väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga (antud juhul 45,44 eur),

b) menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset,

c) ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.

Kolleegium rõhutas ka seda, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Seni, kuni seadusandja kehtestab esindajakulude hüvitamise täpsema korra ja selgemad piirid, peab kohus igal üksikjuhtumil hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas kolleegiumi TsMS § 175 lg 1 eeltoodud tõlgendusega. Kolleegium rõhutas, et seadusandjal on õigus menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude suurust piirata, tagamaks hüvitatavate menetluskulude ettenähtavus ja mõistlik seos vaidlusaluse hüve väärtusega.

Seega, kuni seadusandja ei ole menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude suurust piiranud, peab kohus igal üksikjuhtumil hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas kolleegiumi eeltoodud tõlgendusega.

22.04.2021