Millal on töövõtjal õigus nõuda tellijalt tehtud tööde eest tasu maksmist?
Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kõigepealt välja selgitada kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg-st 7 tuleneb aluskriteerium mille kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
VÕS § 637 lg-s 3 on sätestatud, et kui pooled ei ole kokku leppinud töö vastuvõtmist tellija poolt või kui see ei ole tavaline, siis muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
Kui aga pooled on kokku leppinud töö vastuvõtmise tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS 637 lg 4 järgselt sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
Seega tuleb tasunõude sissenõutavuse hindamisel tuvastada, kas sõlmitud töövõtulepingust lähtuvalt muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisel või töö vastuvõtmisel.
Kui on tuvastatud, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks tuleb hinnata, kas tellijal on vastuväiteid, mis välistavad tasunõude maksmapaneku kestvalt või siis ajutiselt.
Tuleb teada, et kui töövõtja on kohustatud asja tellijale üle andma muus kohas kui koht, kus asi töö tegemise ajal asub, siis ei muutu tasunõue sissenõutavaks enne asja üleandmise kohustuse täitmist ja et tasunõue ei muutu sissenõutavaks ka enne, kui tellijal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
Eeltoodust tulenevalt on tasunõude sissenõutavuse eeldusteks esiteks töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5).
Kui tellija keeldub õigustamatult valmis töö vastuvõtmisest, siis loetakse töö VÕS § 638 alusel vastuvõetuks, kui tellija ei võta tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
Kui aga töö tuleb üle anda ositi ja ka hind on määratud ositi, siis tuleb VÕS § 637 lg 4 teisest lausest lähtuvalt iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
Töö etapiviisilisel tegemisel on töövõtja tasunõude hindamiseks vajalik seega tuvastada, milliseid töid etapp hõlmas, kas need on valminud ning milline oli selle etapi eest ettenähtud tasu.
Lisaks on tasunõude sissenõutavuse hindamisel oluline eristada kohustuse mittetäitmist ja kohustuse mittekohast täitmist. Kui töö vastuvõtmises on kokku lepitud etapiviisil, kuid tegemist on mittetäitmisega ehk selle etapi töid ei ole tehtud, siis ei muutu töövõtja tasunõue selle etapi tööde eest ka sissenõutavaks. Kui aga pooled leppisid kokku, et töö tuleb vastu võtta tervikuna, võib töö osaline tegemata jätmine või vaegtöö olla kohustuse mittekohane täitmine, sest töö ei vasta lepingutingimustele, mis ei pruugi aga tähendada, et töövõtja tasunõue terviktöö eest ei oleks VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt sissenõutav, sest kui töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö vastuvõetuks.
Tõendamiskoormuse jaotuse aspektist on aga oluline teada, et kui tellija on töö vastu võtnud, siis eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui aga töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja.
Seega tasub lepingupooltel võimalike tasunõuetega seotud vaidluste vältimiseks ülaltoodud tähelepanekutega arvestada.
09.03.2023