Kohtumenetluse algatamine on põhjendatud eelkõige siis, kui:
-
Võidu tõenäosus on kõrge ja on alust eeldada, et võlgnik täidab positiivse kohtuotsuse korral ka reaalselt oma kohustused,
-
Vaidlus ei ole mustvalge, kuid menetlus aitab jõuda mõistliku kompromissini - kokkulepe on parem, kui lahenduse puudumine,
- Vaja on välistada nõude aegumist, isegi kui kohene täitmine ei pruugi olla realistlik.
Kui nõue ei ületa 8000 eurot, saab esitada avalduse kiirmenetluses - see on lihtsustatud ja elektrooniline kohtumenetlus, mille tulemusel väljastatakse maksekäsk - täitedokument, mis võimaldab kohtutäituril nõude sundtäitmist (nt kontode arestimine, vara müük).
Kulud maksekäsu menetluses:
-
Riigilõiv: 3% nõudelt (minimaalselt 65 eur)
Elatisnõue lapsele: riigilõivuvaba
Avalduse koostamine: 90 eur
Hagimenetlus
Kui kiirmenetlus ei ole võimalik või ei sobi, tuleb algatada hagiavaldus, tegemist on klassikalise kohtumenetlusega, kus esitatakse nõue kostja vastu.
Kulud hagimenetluses:
-
Nõuedelt 10 000 eur on riigilõiv: 770 eur
Hagiavalduse koostamine: 400 eur
Kohtumenetluse võidu korral:
Jäävad teie tasutud riigilõiv ja õigusabikulud võlgniku kanda
Teil on õigus nõuda lisaks viiviseid, kuni võlgnevuse likvideerimiseni
Kui võlgnik ei täida kohtuotsust vabatahtlikult, tuleb algatada täitemenetlus, mille raames saab kohtutäitur kasutada täitetoiminguid (nt arestid, vara müük).
-
Täitmisavalduse koostamise tasu: 50 eur