Millal algatada kohtumenetlus?

Kui kohueelne menetlus ei peaks siiski lahendit andma, siis tasub kaaluda võimalust jätkata menetlust kohtu kaudu.

Kindlasti on põhjust pöörduda kohtusse juhul, kui võidu tõenäosus on suur ning võib eeldada, et positiivse otsuse korral nõue ka rahuldatakse. Võidu puhul jäävad vastaspoole kanda ka teie poolt tasutud õigusabikulud ning riigilõiv. Lisaks võib kohtusse olla mõistlik pöörduda ka siis, kui asjaolud ei ole must-valgelt teie kasuks ja tõendeid piisavalt. Sellisel juhul võiks olla üheks eesmärgiks kompromissi leidmine, mis on alati parem, kui lahenduse puudumine. Täiendavalt võib olla kohtumenetluse algatamine põhjendatud ka nõude aegumise vastuväite välistamiseks. Erinevalt pooltevahelisest lepingust tulenevast nõudest, mis aegub reeglina 3 aastaga ja mida ei saa esitada täitmiseks kohtutäiturile, aegub jõustunud kohtuotsusest tulenev nõue 10 aastaga ning see katkeb ja algab uuesti nõude täiturile esitamisega.

Kuni 6400 EUR nõuete puhul on võimalik algatada maksekäsu kiirmenetlus. Kiirmenetlus on lihtsustatud menetlus, mille kaudu on võimalik saada võlgnikku maksma kohustav täitedokument (maksekäsk) ja mille saab anda sissenõudmiseks kohtutäiturile, kes saab arestida arved ja müüa võlgniku vara enampakkumisel sundkorras. Nõudelt tuleb tasuda 3% riigilõivu ja avalduse koostamise tasuks on 75 EUR.

Hagimenetluse, ehk klassikalise kohtumenetluse korral, kus hageja esitab nõude kostja vastu, tuleb nt 10 000 EUR nõude puhul tasuda riigilõivu 550 EUR ning hagiavalduse koostamise tasuks on 350 EUR. 

Kui võlgnik ei peaks siiski täitma ka kohtuotsusega väljamõistetud nõuet, tuleks algatada täitemenetlus. Täitmisavalduse koostamise tasuks on 30 EUR. 

Täiendava info saamiseks palume kontakteeruda.