Uus kord täitmisel olevate maksunõuete aegumisel

Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tegi 10.10.2018 sundtäitmisel olevate maksunõuete aegumise küsimuses otsuse, millega loodi n.ö maksunõuete aegumise uus kord. Samas nähtuvad otsusest hästi ka kohtuastmete ja poolte väljendatud erinevad seisukohad, mis kinnitavad ütlust, et kus on kaks juristi, seal on kolm arvamust ja asjaolu, et õiguse tõlgendamine ja mõistmine ei ole niisama lihtne.

1. Tähtsust omavad küsimused

a) Kas maksuvõla sundtäitmise aegumise kohta on maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 132 sätestatud eriregulatsioon, mis prevaleerib tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS) tuleneva üldregulatsiooni üle?

b) Mis ajal kehtinud redaktsiooni tuli vaidluse lahendamisel kohaldada sundtäitmise aegumisele ja selle katkemisele?

c) Kas vastutusotsusest tulenevad Maksu- ja Tolliameti nõuded võivad olla aegunud?

2. Seaduste sätted

Enne 01.01.2014 kehtinud MKS § 132 lg 1 esimesest lausest tulenes, et maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on 7 aastat.

Alates 01.01.2014 ja ka hetkel kehtiva MKS § 132 lg 2 esimene lause ütleb, et maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on 5 aastat.

Täitemenetluste algatamise ajal 22.05.2012 kehtinud MKS § 132 lg 4 p-st 4 ning lg-st 5 tulenes, et aegumine katkeb maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamisel ja uue aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama aegumise katkemise äralangemise (täitemenetluse lõpetamise) aastale järgneva aasta 1 jaanuarist.

Kehtiva MKS § 132 lg 5 p 1 ja lg 6 kohaselt katkeb sundtäitmise aegumistähtaeg kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel ning uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise (täitemenetluse lõpetamise) aastale järgneva aasta 1 jaanuarist.

TsÜS § 159 lg-st 1 tuleneb, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega.

3. Asjaolud ja hagejate seisukoht

Maksu- ja Tolliamet tegi 30.07.2010 vastutusotsuse millega mõistis hagejatelt solidaarselt välja 37 878 euro 96 sendi suuruse maksuvõla. Maksuamet esitas 22.05.2012 täitmisavaldused, milles palus algatada vastutusotsuse alusel hagejate vastu täitemenetlused. Täitemenetluses, ega selle väliselt ei õnnestunud nõuet täita, kuna hagejatel ei olnud vara ega sissetulekut, mille arvel oleks saanud nõuet täita. Hagejad esitasid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagid, kuna leidsid et nõuete aegumistähtaeg 5 aastat on möödunud. 

4. Maakohtu otsus

Maakohus keeldus septembris 2017 hagisid menetlusse võtmast põhjendusel, et õigussuhte avalik-õigusliku sisu tõttu pidid hagejad pöörduma haldusakti täitmise keelamiseks kaebustega maakohtu asemel halduskohtusse. Täiendavalt leidis maakohus, et isegi juhul, kui vaidlused oleks allunud maakohtule, tuli hagide menetlusse võtmisest keelduda nende ilmselge perspektiivituse tõttu. Maakohtu hinnangul tuli aegumistähtaja jooksul üksnes alustada sundtäitmist, misjärel aegumine katkes ning aegumise katkemine kestab kuni vastava  täitemenetluse lõpetamiseni. Kuna kohtumääruste tegemise ajal täitemenetlused kestsid, ei olnud hagidega taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

5. Ringkonnakohtu otsus

Ringkonnakohus jättis hagejate kaebused rahuldamata, kuid muutis osaliselt määruste põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et maakohus oli pädev tuvastama maksuhalduri haldusaktide sundtäitmise aegumist, kuna täitemenetluse seadustiku kohaselt täidetakse selle alusel ka maksuhalduri nõudeid, täitemenetlused olid algatatud maksuhalduri vastutusotsuste alusel ja sama seadustik annab võlgnikule aluse esitada ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Samas leidis ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et maksuvõlgade sissenõudmine ei olnud aegunud, kuna aegumine katkes täitemenetluste algatamisega 22.05.2012 ja aegumise katkemine kestab kuni täitemenetluste lõpetamiseni. Ringkonnakohus märkis veel täiendavalt, et sundtäitmise lõpptähtaja määramine seaduses kutsuks võlgnikke üles täitmisest kõrvale hoiduma.

Seega lugesid maa- ja ringkonnakohus maksuhalduri võimalusi maksuvõla sundtäitmisel peale täitemenetluse alustamist sisuliselt aegumatutena.

6. Kostja seisukoht

Maksuhalduril ja ka võlgnikul on mitmeid võimalusi täitemenetluse lõpetamiseks ja eesmärgipäratu sundtäitmise vältimiseks. Võlgnik saab võla tasuda, taotleda maksuvõla tasumise ajatamist, taotleda maksuvõla ümberkujundamist võlgade ümberkujundamise menetluses või esitada avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja läbida võlgadest vabastamise menetluse. Lisaks on võlgnikul võimalik taotleda oma maksuvõla kustutamist. Maksuhaldur saab aga omal algatusel loobuda lootusetu maksuvõla sissenõudmisest.

7. Riigikohtu erikogu otsus

Riigikohtu tsiviilkolleegium liitis menetlused ühte menetlusse ja ning andis asja lahendada  tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule.

Riigikohtu erikogu tühistas 10.10.2018 maa- ja ringkonnakohtu määrused ning saatis asja tagasi maakohtule uuesti hindamiseks. 

Erikogu seisukohad

MKS § 1684 lg 1 esimese lause järgi kohaldatakse enne 01.01.2014 tekkinud nõuetele alates 01.01.2014 kehtivat sundtäitmise aegumistähtaega. Seega on ka vaidlusaluse vastutusotsuse alusel hagejatelt sissenõutava maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat.

MKS § 165 lg 1 järeldub, et vastutusotsuse alusel sissenõutava maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaja algus määratakse kindlaks vastutusotsuse tegemise ajal kehtinud seaduse järgi.

Vastutusotsus tehti 30.07.2010, seega hakkas maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg 30.07.2010 kehtinud MKS § 132 lg 1 kolmanda lause järgi kulgema vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

Täitmisavalduste esitamise ajal 22.05.2012 kehtinud MKS redaktsiooni järgi katkes maksuvõla sundtäitmise aegumine maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral (MKS § 132 lg 4 p 4) ja uue aegumistähtaja kulgemist hakati arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist (MKS § 132 lg 5).  

MKS §-s 132 on sätestatud maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemise kohta eriregulatsioon, mistõttu TsÜS § 159 lg 1 ei kohaldu.

Erikogu leidis, et Riigikohtu varasemat seisukohta, mille kohaselt ei loetud aega, mil täitemenetlus kestis, aegumise hulka ning et aegumine algab alles pärast täitemenetluse lõpetamist, tuleb muuta.

Uus kord

Maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise ajal kehtinud MKS § 132 lg 4 p-i 4 ja lg-t 5 ning kehtiva MKS § 132 lg 5 p-i 1 ja lg-t 6 tuleb tõlgendada selliselt, et maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral (kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel) maksuvõla sundtäitmise aegumine katkes ja sundtäitmise aegumise katkemise alus langes kohe ära ning nii varasema (MKS § 132 lg 5) kui ka kehtiva (MKS § 132 lg 6) regulatsiooni kohaselt hakatakse uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. 

Täitmisel olevad maksunõuded aeguvad seega 5 aasta jooksul alates täitemenetluse algatamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.

Selline maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemise regulatsioon on kooskõlas ka seadusandja tahtega, et maksukohustuslasele saabuks tema maksuvõlgade ja nende sissenõutavuse osas ettenähtava aja jooksul õigusrahu ning ei toimuks eesmärgipäratut maksuvõlgade sundtäitmist.

Kuna erikogu leidis, et varasemat tõlgendust tuleb muuta, siis on vastutusotsuse alusel hagejatelt välja mõistetud maksuvõla sundtäitmine aegunud. 

Riigikohtu erikogu otsus puudutab koheselt kõiki neid maksuhalduri poolt täitmisele esitatud maksunõudeid, mis on täiturile esitatud enne 01.01.2013.

Jurist
Rainer Aalberg