Kas eraparklad saavad oma võlanõuded peatselt kohtus maksma panna?

Ajakirjanduses on viimase kuu jooksul avaldatud üksjagu artikleid teemal, et hiljuti jõustunud kohtulahendist tulenevalt sai Europark, erinevalt seni kehtinud korrast, õiguse nõuda Maanteeametilt parkimisrikkujate andmeid ning saab ja kavatseb seetõttu sisse nõuda kõik kuni 3 aasta vanused võlad.

Tõepoolest, 15.01.2019 jõustus Ringkonnakohtu otsus, mil Riigikohus ei võtnud Maanteeameti kaebust 5 sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmete väljastamisest keeldumiseks menetlusse ning kohustas Maanteeametit lahendama Europargi taotlust parkimisrikkujate andmete väljastamiseks uuesti.

Seega andis Ringkonnakohus erinevalt varasemast kohtupraktikast Maanteeametile küll mitte sõnaselge suunise andmete väljastamiseks, vaid kohustuse lahendada Europargi taotlus uuesti.

See, kas ja mis tingimustel otsustab Maanteeamet nende 5 isiku andmed väljastada, selgub eeldatavasti 2019 aasta veebruari kuu jooksul, kui Maanteeamet teeb uue otsuse.

1. Milles seisnes vaidlus?

Eraparklate operaator Europark Estonia OÜ taotles 2016 aastal Maanteeametilt Liiklusseaduse (LS) § 184 lg 4 alusel liiklusregistrist registreerimisnumbrite järgi sõidukite omanike või vastutavate kasutajate andmete väljastamist, et esitada kroonilistele parkimislepingu tingimuste rikkujate vastu leppetrahvinõuded. Andmeteks mida sooviti saada olid nimi, isikukood või sünniaeg ja elukoht.

Mitte ainult Europargi, vaid kõikide eraparklate probleemiks on asjaolu, et parkla operaator suudab rikkumist menetledes tuvastada küll sõiduki registreerimisnumbri, kuid mitte sõidukit kasutanud isikut. Trahvinõude saab esitada aga üksnes lepingut rikkunud poole, ehk sõidukit juhtinud isiku vastu. Et oleks võimalik tuvastada sõidukit juhtinud isik, on esmaselt vaja teada saada, kes on sõiduki omanik või siis selle vastutav kasutaja ning seda on eraparklal võimalik saada teada üksnes Maanteeameti poolt hallatavast liiklusregistrist.

2. Senine kohtupraktika

2011 aastal soovis Maanteeametilt sõidukite omanike või vastutavate kasutajate andmeid saada ka eraparklate operaator Citypark Eesti OÜ. Tol korral Maanteeamet parkimiskorraldaja taotlust ei rahuldanud, kuid seda tegi Maakohus, mille Ringkonnakohus 2012 siiski tühistas ja mida Riigikohus otsustas 24.01.2013 mitte menetleda. Sellest lahendist lähtuvalt senine kohtupraktika Maanteeametit andmeid väljastama ei kohustanud ja seetõttu nad seda ka teinud ei ole.

3. Uus kohtupraktika

Peamised õigusnormid:

Liiklusseaduse (LS) § 183 lg 3 p-st 1 tuleneb, et liiklusregistrisse kantud füüsiliste ja juriidiliste isikute andmed ei ole avalikud.

Samas on LS § 184 lg-s 4 sätestatud, et põhjendatud õigustatud huvi korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiratud juurdepääsuga andmeid kolmandatele isikutele siiski väljastada.

Sama sätte teise lause kohaselt tuvastab põhjendatud õigustatud huvi olemasolu ja otsustab andmete väljastamise Maanteeamet.

Liiklusregistri andmetele juurdepääsu täpsem regulatsioon on toodud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses nr 46, mille § 3 lg 1 kohaselt väljastab Maanteeamet registrist andmeid ühekordse põhjendatud kirjaliku või elektroonilise taotluse või Maanteeameti poolt rakendatud asjaomase infosüsteemi kaudu esitatud taotluse alusel.

Viidatud määruse § 3 lg 2 kohaselt otsustab Maanteeamet andmete registrist väljastamise, arvestades seadustest tulenevate piirangutega. Juurdepääsupiiranguga andmete väljastamisest keeldumist peab Maanteeamet põhjendama.

Määruse § 3 lg-s 3 on sätestatud, et kui taotlejal on andmetele juurdepääsuks põhjendatud pidev ja püsiv vajadus, võib Maanteeamet andmete saajaga sõlmida lepingu andmete väljastamiseks. Lepingus sätestatakse muu hulgas väljastatavate andmete loetelu, maht ja kasutamise kord, andmetele juurdepääsu tehnilised lahendused ning meetmed andmete kaitseks, samuti lepingu maksumus.

Peamiselt nendest normidest tulenevalt peab Maanteeamet füüsiliste ja juriidiliste isikute andmete väljastamise taotluste lahendamisel hindama seega:

i) taotleja õigustatud huvi

ii) taotleja põhjendatud vajadust ja

iii) seadusest tulenevate piirangutega.

A) Maanteeameti põhjendused andmete väljastamisest keeldumiseks:

 - Liiklusregister ei ole mõeldud eraõiguslike isikute jaoks andmete kogumiseks või andmete väljastamisega eraparklate abistamiseks

 - Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduste p-st 47 tulenevalt ei ole õigustatud huvi kasutamine isikuandmete töötlemise õigusliku alusena avaliku sektori asutuse poolt võimalik

 - LS § 184 lg 4 on sisuliselt mitterakendatav vastuolu tõttu isikuandmete kaitse üldmäärusega

B) Europargi argumendid andmete väljastamiseks:

 - Liiklusregistris kajastatud sõidukite omanikud võivad olla ka juriidilised isikud, seega ei ole tegemist alati isikuandmetega, millele kohaldub IKS ja andmekaitsedirektiivi regulatsioon

 - Isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p f võimaldab isikuandmete töötlemist ka kolmanda isiku põhjendatud huvi korral

 - Andmekaitsedirektiivi art 7 p-i f ei ole IKS-is üle võetud, kuid sellest ei tulene ka eeltingimust, et andmete küsija peaks täitma avalikku huvi või avalikku ülesannet

 - LS § 184 lg 4 võimaldab põhjendatud huvi korral väljastada kolmandatele isikutele ka mitteavalikke andmeid

C) Ringkonnakohtu põhjendused

 - Europargil on õigustatud huvi lepingupartneri andmete saamiseks, kuna Europargil on parkimisteenuse osutamise lepingulistest võlasuhetest tulenev selge ja määratletav huvi lepingurikkumisega kaasnevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks ja hüvitise (leppetrahvi) saamiseks ning nõude alus ja sisu on piisavalt määratletavad

 - Korduvate rikkujate andmete avaldamine registrist toimub lepingulise vastutuse võimaldamise eesmärgil, seega on andmete saamine Europargile vajalik ja ka kohane

 - Europargi õigustatud huvi sõidukite andmebaasist andmete saamiseks ei saa pidada põhjendamatuks, kui on ilmne, et isikul puuduvad muud võimalused soovitud andmete saamiseks

 - Juriidilisest isikust sõiduki omaniku või vastutava kasutaja puhul ei saa eelduslikult esineda sellist huvi (nt ärisaladus, ettevõtlusvabadus), mis kaaluks üles Europargi huvi andmete saamiseks ja sõiduki omaniku või vastutava kasutaja tuvastamiseks

 - Ka füüsilise isiku puhul ei saa liiklusregistri andmete edastamine olla igal juhul eraelu ebamõistlikult riivav, andmete väljastamise õiguspärasust tuleb Maanteeametil andmekaitse regulatsioonidest lähtuvalt hinnata igal üksikjuhtumi puhul eraldi

 - Isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p f ei välista sarnaselt varasema andmekaitsedirektiivi art 7 p-le f kolmandate isikute õigust taotleda LS § 184 lg-s 4 sätestatud alusel ja tingimustel sõidukite andmebaasist andmeid

 - Isiku aadressi ja kontaktandmete väljaselgitamiseks on kohane esitada juriidiliste isikute puhul päring äriregistrile ja füüsilise isiku puhul päring rahvastikuregistrisse

Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt tegi Ringkonnakohus otsuse, millega kohustas Maanteeametit, küll mitte otseselt ja koheselt nõutud andmeid väljastama, vaid lahendama Europargi taotlust uuesti ning hindama täiendavalt ka Europargi taotlust andmete pidevaks ja püsivaks väljastamiseks sõlmitava lepingu alusel.

Kuna kohtu suunis on olemas ja see on Maanteeametile täitmiseks kohustuslik, siis minu hinnangul teeb Maanteeamet peatselt uue otsuse, mille kohaselt kaalub amet andmete väljastamist igal üksikjuhul eraldi ning esitatud ja ka edaspidised taotlused juriidiliste isikute andmete väljastamiseks tõenäoliselt rahuldatakse, kui liiklusregistri andmed pole enne taotluse laekumist muutunud, kuid füüsiliste isikute puhul hinnatakse igat üksikjuhtumit rangemalt ja andmeid väljastatkse üksnes krooniliste rikkujate puhul.

Seega võib kokkuvõtvalt ütelda, et juhul, kui rikkujate andmed eraparklatele väljastatakse, siis pannakse paljud trahvidele vilistajad kohtu kaudu kindlasti ka maksma.  

Jurist Rainer Aalberg